Euroopa vormimine

Euroopa kaardistamine

Kus algab ja kus lõpeb Euroopa? Ammustest aegadest peale on Euroopat kirjeldatud kultuuriliselt ja ajalooliselt selgelt eristuva ruumina, kuigi geograafiliselt moodustavad Euroopa ja Aasia ühe mandri.

Euroopa maakaartidel ja kaardistamisel on pikk ja kirev ajalugu, mille algus on Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Ameerikasse viivate mereteede avastamine 15. sajandil muutis eurooplaste ettekujutust kogu tollal tuntud maailmast ja ka Euroopast endast.

Virtuaalekskursioon

Euroopale kuju andmineLink is external

Antiikaja geograafid, näiteks Klaudios Ptolemaios (eluaastad umbkaudu 90–170 m.a.j), kirjeldavad oma teostes neile tuntud maailma. See hõlmas vaid osa Euroopast, Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Ptolemaios kasutas konkreetsete paikade asukoha määramiseks koordinaatide süsteemi. Ptolemaiose kaardid jäid Euroopa kartograafia aluseks 15. sajandini ja kauemakski.

Ptolemaiose geograafial põhinev maailmakaart
Itaalia, umbes 1454
Ioannis Rhosos
illustreeritud käsikiri
koopia
Biblioteca Nazionale Marciana, Veneetsia, Itaalia

Světová mapa v geografické poloze Ptolemy Ilustrovaný rukopis 1454

Keskaegsete kaartide geograafiline täpsus kannatab sageli kristlike sõnumite ja sümbolite rõhutamise tõttu. Renessansiajastust pärit kaardil on Euroopale antud Neitsi Maarja kuju. Sellega väljendati Euroopa kristlikku identiteeti.

Euroopa Neitsi Maarjana
Basel, Šveits, (1588) 1628
Sebastian Münsteri (1488–1552) teosest „Cosmographia”
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Encyclopedia with image of Europe as woman

Meie maailmapildi määrab harilikult koht, kus me elame. Väljaspool Euroopat valmistatud maailmakaardid näitavad seda rabava selgusega. Nendel paistab Euroopa kauge ja pisikesena.

Maailmakaart
Hiina, 2012
SinoMaps Press
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Müüt Europest

Foiniikia (tänapäeval kuulub see ala Liibanonile) müütilise kuningatütre Europe röövib Kreeka jumal Zeus, kes ilmub neiu ette valge härja kujul. Armunud Zeus viib kauni Europe Kreeta saarele.

Meie maailmajao nime on antiikajast kuni tänapäevani seostatud selle müüdiga. Kunstis, kirjanduses, religioonis ja poliitikas on Europe lugu ja kujundit sageli päevakajaliselt uuesti tõlgendatud.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maailmas oli Zeus-härja seljas istuv Europe sagedane motiiv keraamikas, seinamaalingutel ja mosaiikidel. Ka Kreeka vaaside väljavedu teistesse piirkondadesse soodustas müüdi levikut.

Europe ratsutab härja seljas
Tempel Y, Selinunte,
Sitsiilia, umbes 580–560 e.m.a
metoobi koopia
Museo Archeologico Regionale Antonio Salinas, Palermo, Itaalia

Europe müüti on tihti kasutatud Euroopa poliitika kommenteerimiseks. Seda on tehtud nii 20. sajandi esimeste kümnendite pan-euroopalike püüete kui ka laastavate sõdade õuduste ja hävitustööga seoses.

„Barbaropa“
Saksamaa, 1947
Heinz Trökes (1913–1997)
õli lõuendil
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Uuemates tõlgendustes sümboliseerib Europe müüt Euroopa integratsiooni. Europe kujutis on kasutamist leidnud vesimärgina rahatähtedel ja illustratsioonina poliitiliste teemade, näiteks eurokriisi käsitlemisel.

„Euroopa keskeakriis“
The Economist, London, Ühendkuningriik, 31. mai 1997
Satoshi Kambayashi
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Euroopa pärand

Mis on see, mis Euroopat ühendab? Mida võiks pidada Euroopa ühiseks pärandiks?

Euroopa ei ole üksnes riikide ajalugude summa, aga kas seda võib pidada eraldi tsivilisatsiooniks ja kultuuriruumiks, mida iseloomustavad aja jooksul välja kujunenud konkreetsed traditsioonid ja väärtushinnangud?

On n-ö põliseuroopalikud elemendid, mis on omased kogu Euroopale. Kas neid võiks pidada Euroopa kultuuri konkreetseteks tunnusteks? Kui jah, siis mida me nendest säilitada tahame, mida tuleks muuta ja mille üle järele mõelda?

Lähis-Idast alguse saanud kristlus ehk ristiusk levis üle Euroopa, saavutas tohutu mõju ja kujunes lääneliku tsivilisatsiooni üheks määravaks tunnusjooneks. Ka tänase Euroopa väärtused, traditsioonid ja kultuurinähtused on sajanditega kogunenud kristliku pärandi peegeldused.

Paavsti kujutav puukuju
Püha Martini kirik, Utrecht, Madalmaad, 15. sajandi lõpp
tammepuu
Museum Catharijneconvent, Utrecht, Madalmaad

Carved figure of Pope St. Martin’s Church Utrecht

18. sajandi nn valgustusajastu oli Euroopa kultuurilises ja poliitilises arengus murranguline aeg. Valgustus rõhutas mõistuse ja ratsionaalse mõtlemise väärtust, kutsudes teaduses, filosoofias, ühiskonnas ja poliitikas esile suuri muutusi.

Diderot' ja d'Alembert'i entsüklopeedia
Pariis, Prantsusmaa
1751–1772
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Inside front cover Diderot’s d’Alambert’s Encyclopaedia 18 century

Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikel on enesemääramisõigus ja poliitilised otsused tehakse enamuse häältega. Alles 20. sajandil laienes valimisõigus demokraatlikes Euroopa riikides kõigile täiskasvanud kodanikele.

Potikillul antud hääl Themistoklese eksiili saatmiseks
Ateena, Kreeka
5. sajand e.m.a
savi
ΜουσείοΑρχαίαςΑγοράς/ Agoraa muuseum, Ateena, Kreeka

Mälu

Kas minevikku meeles pidades on võimalik varasemate vigade kordumist vältida? Mälu on ülioluline. See on nii üksikisikute kui ka tervete ühiskonnarühmade jaoks teadmiste omandamise ja eneseteadvuse kujunemise alussammas.

Samas on mälu üks keeruline nähtus. Mälu on valikuline ja lahutamatult seotud unustamisega. Üksikisikute mälestustel on ajaloos oluline koht ning need mõjutavad meie igapäevaelu ja tulevikku suurel määral. See, kuidas me mingit konkreetset sündmust mäletame, muutub pidevalt.

Mälu on subjektiivne ja äärmiselt sõltuv asjaoludest. End okupeeritud Amsterdamis natside eest varjanud Anne Franki päevikust on saanud maailmakuulus raamat. Sellised isiklikud ajalookogemused võivad mõnikord olla selgemad kui historiograafiline analüüs.

Anne Franki päevik „Het Achterhuis“
Anne Frank (1929–1945)
Amsterdam, Madalmaad, 1947
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Inside front cover diary image Anne Frank

Mälu sõltub ka ajaloolisest kontekstist. Mõnikord sütitab see kättemaksuiha, teinekord jälle sillutab teed leppimisele. Esimese maailmasõja mälestusüritus, kus osalesid François Mitterrand ja Helmut Kohl, sümboliseeris ilmekalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise vana vaenu lõppu.

Verduni lahingu ühine mälestustseremoonia
Verdun, Prantsusmaa, 22. september 1984
foto
Axel Springer Syndication, Berliin, Saksamaa

Black white photograph leaders holding hands

Mäluga saab ka manipuleerida – püüda midagi kustutada või teisendada. Totalitaarsed režiimid on alati teatavaid inimesi ajaloost n-ö välja lõiganud. Kui Lev Trotski ja Lev Kamenev pärast 1929. aastat Jossif Stalini põlu alla sattusid, haihtusid nad ka kuulsalt fotolt, millel on näha Leninit kõnet pidamas.

Trotski ja Kamenev koos Leniniga / Trotski ja Kamenev on fotolt kõrvaldatud
Moskva, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, 5. mai 1920 / pärast 1929. aastat
foto/tsenseeritud foto
Getty Images, Amsterdam, Madalmaad

Black white photograph Lenin passionate speech to crowd