Meist

Missiooni kirjeldus

Me kogume, uurime ja eksponeerime mitmesuguseid mälestusi, kogemusi ja tõlgendusi Euroopa ajaloost. See aitab meil süvendada teadmisi ja laiendada silmapiiri ning toetab kriitilist mõtlemist ja empaatiat, mida on vaja ajaloosündmuste nägemiseks muudest vaatenurkadest. Akadeemilisest sõltumatusest lähtudes aitame luua targemat ühiskonda, kus osatakse näha Euroopa ajaloo tagajärgi tänapäevas ja saadakse jõudu ühiseks tulevikuks vajalikust vastastikusest mõistmisest.

Meie lugu

Euroopa Ajaloo Maja pakkus algselt välja 2007. aastal tollane Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering. Projekti põhjendus oli selge: nende inimeste põlvkond, kes kogesid 20. sajandi tragöödiaid ja jätkasid Euroopa Liidu ülesehitamist, kadus. Euroopa integratsiooni saavutused seati üha enam kahtluse alla ning Euroopa integratsiooni ajalugu ei ole veel üheski muuseumis selgitatud.

Seega pidi muuseum olema koht Euroopa idee kasvuks ja Euroopa ajaloo mõistmise parandamiseks kogu selle keerukuses, ideede vahetamise ergutamiseks ja eelduste kahtluse alla seadmiseks. Näitused näitaksid Euroopa ühendamise ühiseid väärtusi: inimväärikus, vabadus, demokraatia, õigusriik. Teisisõnu näitaks see, mida eurooplased suudavad üheskoos tegutsedes saavutada, ületades sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised rahutused teel rahumeelse kooseksisteerimise poole.

Selle saavutamiseks moodustati 2011. aastal kuraatorite, haridustöötajate ja museoloogide multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuulusid kaks konsultatsiooniorganit – akadeemiline komitee ja kuratoorium, keda rahastasid Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Meeskonna kontseptsioon oli näidata Euroopa sündmusi üleeuroopalise läätse kaudu, võttes Euroopast helikopterivaate, mitte rahvusliku ajaloo summa. Sisu valiti ainult selliste protsesside põhjal, mis olid algselt üleeuroopalised, levinud mitmesse Euroopa riiki ja mis on tänapäeval endiselt asjakohased. Oluline on see, et meeskond pidi võtma Euroopa ajaloost erapooletu ja akadeemiliselt sõltumatu nägemuse, kasutades mitmesuguseid allikaid, hääli ja narratiive, ning tagama, et muuseumi saaks kogeda 24 Euroopa keeles, mis ei ole naine! Valitud toimumiskoht oli endine laste hambaravikliinik Belgias Brüsselis, mida rahastas esimest korda Kodaki kaamera leiutaja ja filantroop George Eastman.

Püsinäitus algas kontinendi alguse ja kujunemisega, liikudes 19. sajandi poliitiliste ja majanduslike muutuste, maailmasõja hävoki ning seejärel viimase poole sajandi taasülesehitamise ja integratsiooniprotsessi juurde. „Mälu“ idee läbib näituse: millised ajaloolised kogemused seovad Euroopa ajaloo eri riike? Kas inimesed peaksid meeles pidama traagilisi sündmusi, et vältida nende kordumist, või peavad nad unustama, et neil on võimalik elada? Mõte oli, et ühised ajaloolised sündmused on sageli toonud kaasa erinevaid kogemusi ja erinevaid viise sama ajaloolise protsessi mälestamiseks.

Püsinäitus viidi ellu rohkem kui 1500 eseme, dokumendi ja audiovisuaalse materjaliga enam kui 300 muuseumist ja kollektsioonist kogu Euroopast ja kogust. Kõik need esemed on Euroopa ajaloo tükk, meie kollektiivse mälu paiskumine või sümbol paljude eurooplaste kompromissist meie ees. Need artefaktid ja nende tagasivaated võimaldavad meil mõelda selle üle, kes me praegu oleme.

Hoone

Euroopa Ajaloo Maja asub Eastmani hoones Park Leopoldis, mis asub Brüsseli Euroopa kvartali südames. 25 aakripark avati üldsusele 1880. aastal endise kuningliku loomaaia tõttu.

Eastmani hoone ehituseks annetas 1931. aastal raha USA ärimees ja filantroop, Kodaki fotoaparaadi leiutaja George Eastman ning hoone oli algselt mõeldud puudustkannatavate laste hambaravikliinikuks. See ehitati aastatel 1934–35 Šveitsi arhitekti Michel Polaki projekti järgi. Euroopa Parlament omandas hoone 2008. aastal pikaajalise üürilepingu alusel, mis kestis 99 aastat.

Kunagine Eastmani kliiniku ooteruum kujundati lastepäraselt: seda kaunistasid värvikad seinamaalid Prantsuse valmikirjaniku Jean de La Fontaine’i teostest tuntud loomade kujutistega. Maalid taastati rekonstrueerimise käigus õnnelikult ja need on välja pandud kõigile külastajatele.

Juhtimine

Projekti juhendab ja nõustab vastavalt järelevalvenõukogu ja akadeemiline komitee. Muuseumi juhib direktor dr Constanze Itzel.

Järelevalvenõukogu: Jälgib muuseumiga seotud põhiküsimusi ja teeb neis otsuseid. Kuratooriumi esimees on Euroopa Parlamendi endine president dr Hans-Gert Pöttering.

Akadeemiline komitee: Konverentsi juhatab ajaloolane prof dr Oliver Rathkolb, mis koosneb ülikoolide professoritest ja rahvusvaheliselt tuntud muuseumide ekspertidest, nõustab Euroopa Ajaloo Maja akadeemilist projektimeeskonda kõigis ajaloolistes ja museoloogilistes küsimustes.