Külalispost: Milliseid lugusid Euroopa ütleb?
Milliseid lugusid Euroopa ütleb? Minevikku, olevikku ja tulevikku kujundavatesse narratiividesse
Ana Vasconcelos Martins ja Sophie L.
Vériter teadusassistendid, Euroopa Stories, Dahrendorfi programm, Oxfordi Ülikooli Euroopa Uuringute Keskus
Narratiivid, nagu need võivad olla, on võimsad ajaloojõud, mis kujundavad sündmusi nii palju kui sündmused neid kujundavad. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi paljude väljakutsetega – majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, poliitilised, isegi eksistentsiaalsed ja alustavad –, määravad Euroopa praegused lood, mis kujuneb kümne aasta pärast ja pärast seda. Seega on oluline mõista peamisi narratiive, mis sillutavad teed Euroopa tulevikule.
2019. aasta mais toimunud 10. aastapäevakonverentsil käivitati Dahrendorfi vabaduse uuringute programmiga ametlikult projekt „European ’ Stories“, mida rahastavad Mercatori sihtasutus, ZEITi sihtasutus ja Friedrich Naumanni sihtasutus. Projekti eesmärk on saada ülevaade lugudest, mida Euroopa teeb ja peaks ütlema, samuti sellest, mida eurooplased tahavad ELilt edasi liikuda.
Nagu Euroopa lugude direktor professor Timothy Garton Ash märkis, on Euroopa lugusid potentsiaalselt sama palju kui eurooplasi. Hoolimata sellest, kui palju ainulaadseid hetki iga inimese narratiivi kujundab, on möödunud hetki, praegusi muresid ja lootusi Euroopa tuleviku suhtes, mis on läbivad eurooplaste kogemusi kogu Euroopas.
Teadusuuringud ja üritused
Meie meeskond, kuhu kuulub rohkem kui 20 teadlast kogu Euroopast, on välja töötanud Euroopa lugude aluseks olevad määrava tähtsusega hetked ja eesmärgid, kombineerides järgmisi uurimismeetodeid:
- Kvalitatiivsed vestlused eri põlvkondadest, kohtadest ja sotsiaalsest taustast pärit inimestega ning eri valdkondade ekspertidega;
- Arvamusküsitlused ELi poliitiliste eelistuste kohta koostöös Bertelsmanni sihtasutuse eupinions projektiga;
- Teisesed teadusuuringud: andmed, mis on kogutud muudest normatiivsetest, kirjeldavatest ja analüütilistest projektidest ning interaktiivsetest algatustest, nagu veebisaidid, netisaated ja liikumised, mis on seotud Euroopa lugude teemavaldkondadega.
Alates 10. aastapäeva Dahrendorfi konverentsist, mille käigus arutati projekti teadusuuringutele keskendumist eri valdkondade spetsialistidega, nagu poliitika ja teatrid, on meie meeskond korraldanud koostöös Berliini Mercatori sihtasutusega ka konverentsi „89. aasta järgsete“ esindajatega (need, kes on sündinud umbes 1980.–2000. aastal), kus me korraldasime arutelu Euroopa lugude põhiküsimuste üle. Samuti korraldasime kaks seminari Saksamaa keskkooliõpilastega, kus arutati põlvkondade hoiakuid Euroopa tuleviku suhtes. Need üritused andsid teavet ja tagasisidet, mis osutusid meie käimasolevate teadusuuringute kavandamisel väga oluliseks.
Peamised esialgsed järeldused
Intervjueeritavad vastavad kuuele küsimusele hetkede kohta, mida nad peavad oma Euroopa kogemuses kõige olulisemaks. Tuginedes neist käimasolevatest intervjuudest esimesele 117-le, mida saab vaadata Euroopa veebisaidil Stories, kipuvad isiklikud kogemused, nagu õppimine ja välismaale reisimine, olema pigem kujundavamad kui konkreetsed ajaloolised sündmused. Sellest tulenevalt on liikumisvabadus kui kõige olulisem asi, mida enamik küsitletutest ütleb, et Euroopa on nende heaks isiklikult teinud. Enamik küsitletutest Ühendkuningriigis ja teistes Euroopa riikides peab Brexitit Euroopa lähiajaloo halvimaks hetkeks. Paljud, eriti Ida-eurooplased, nimetavad 2004. aasta idapoolset laienemist parimaks Euroopa hetkeks.
Kõige populaarsem vastus intervjuude viimasele küsimusele selle kohta, mida meie vastajad sooviksid, et EL saavutaks 2030. aastaks kliimamuutustega tegelemise, on kõige populaarsem vastus. See tähelepanek oli osaliselt aluseks küsimustele, mille esitasime eurooplastele oma esimeses spetsiaalselt tellitud arvamusküsitluses ELi poliitiliste eelistuste kohta. Lisaks kliimamuutuste poliitikale küsisime ka inimeste arvamusi töökohtade ja sotsiaalkindlustuse kohta. Uuringust, milles osales üle 12,000 vastaja vanuses 16–69 aastat kõigis 27 ELi liikmesriigis ja Ühendkuningriigis, selgus, et kaks kõige tähelepanuväärsemat leidu olid järgmised: a) „71 % eurooplastest pooldab universaalset põhisissetulekut“; ning b) „53 % noortest eurooplastest arvab, et autoritaarsed režiimid on kliimakriisiga toimetulekuks paremini ette valmistatud“. Küsitluse korraldasid meie partnerid 5.–25. märtsil 2020, kajastades seega tõenäoliselt pandeemia mõju meie vastajate muredele.