Esimese HISTOLABi võõrustamine – ajaloohariduse spetsialistide ja õpilaste kokkuviimine

DORA Valčić, muuseumipedagoogika osakonna praktikant

Brüsselis toimusid 2023. aasta märtsis esimesed Euroopa ajaloohariduse innovatsioonipäevad. Euroopa Ajaloo Maja korraldas projekti HISTOLAB, mis keskendub innovatsioonile ajaloohariduses ning uutele algatustele teadusuuringutes, akadeemilistes ringkondades ja õpetamistavades.

Reede, 10. märts oli Euroopa Ajaloo Majas väga tihe päev. Lisaks külastajatele kogu Euroopast ja kogu maailmast oli muuseumis ka õpetajaid ja õppejõude, teadlasi, nooremspetsialiste ja üliõpilasi – kõik ajaloo valdkonnast. Kohvrirataste kõrinast fuajees oli kõigile selge, et käes on innovatsioonipäevade programmi viimane päev. Fuajee ja teine korrus olid rahvast täis. Selles suminas võis kuulda vanu kolleege vestlemas ja uusi kolleege tutvusi sõlmimas. Osalejad kogunesid, sest algamas olid giidiga ekskursioonid, seminarid ja esitlused.

Sel päeval keskenduti mälestuspaikade, ajalooliste paikade ja muuseumide uuenduslikule kasutamisele. Esimene seminar, kus ma osalesin, toimus muuseumi galeriis, kus Laurence ja Paul – kolleegid õppemeeskonnast – esitlesid digitaalseid vahendeid ajaloo õppimiseks. „Kas on olemas ajalooprofessorid? Kas te õpetate Euroopa Liidu ajalugu ja kuidas te seda teete?“ – küsis Paul muuseumi neljandale korrusele kogunenud rühmalt, et vestlust alustada. Mitu osalejat tõstsid käe. Ajalooõpetajad, üliõpilased ja teadlased kogu Euroopast jagasid innukalt oma kogemusi ja väljendasid arvamusi.

Seejärel võttis sõna Laurence ja jagas muuseumi lühiajalugu, millele järgnesid päevase tegevuse juhised – visuaalne mõtlemine. Meile anti väikesed märkmepaberid ja paluti tähelepanelikult vaadata ühte eset näitusel. Seejärel paluti meil kirjutada selle kohta kolm pähe tulnud sõna, kaks lauset ja üks küsimus. Laurence kogus paberid kokku ja avas meile eseme tausta. Tegemist oli Euroopa Liikumise vimpliga, mis on osa Euroopa Kongressi loost. Üks selle kongressi tulemusi oli Euroopa Nõukogu loomine, mis on kogu Euroopat hõlmav kultuuri- ja inimõigustealase koostöö organisatsioon. Nüüd esitas rühm veelgi rohkem ideid ja küsimusi, mis lõpuks viisid ideede ühendamiseni õppuse algusest ja lõpust. Laurence jagas kõiki küsimustele antud vastuseid ja osalejad jätkasid galeriiga tutvumist, et õppida veel üht seika ajaloos uutmoodi.

Kui rühm jätkas neljandal korrusel näitusega tutvumist, tutvustas Paul, kuidas Cognaci, Jean Monnet’ ja teiste isiklikud lood muudavad Euroopa Liidu ajaloo noortele atraktiivsemaks. Ta rääkis ka sellest, kuidas elutingimused 1950. ja 60. aastatel kogu Euroopas muutusid. Lõpuks selgitas Laurence, kuidas õpimeeskond alustab digivahendite väljatöötamise uut etappi. Kõik osalejad said ülevaate, kuidas õpimeeskond teeb algfaasis hindamist, tagamaks, et uus digitaalne töövahend oleks asjakohane, kaasav ning vastaks seda kasutavate õpetajate vajadustele ja ootustele. Lisaks anti kõigile teada, kuidas ka nemad saavad osaleda.