Liitu meiega mitmekeelsel ekskursioonil läbi meie uue 6. korruse püsinäituse „Europe Now“. Tutvuge paljude väljakutsetega, millega Euroopa tänapäeval silmitsi seisab - kliimamuutused, koloniaalpärand, Brexit ja Koviidi pandeemia, kui nimetada vaid mõned neist.
See video loodi 9. mail 2021 - Euroopa päeval - Euroopa Ajaloo Maja 6. korruse näituse „Europe Now“ avamiseks.
Nobeli rahupreemia
2012. aastal pälvis Euroopa Liit Nobeli rahupreemia. Sellega tunnustas Nobeli komitee liidu saavutusi leppimise, rahu, demokraatia, inimõiguste ja sotsiaalse heaolu edendamisel.
Viimastel aastatel on aga mitmesugused kriisid liidu tõsiselt proovile pannud.
Majandus- ja rahandusprobleemid, rändekriis, terrorism, Brexit ja muud meie aja vapustused näitavad, kui habras ja konfliktialdis on praegune maailm.
Nobeli rahupreemia medal, Oslo, Norra, 2012, koopia
© Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Kliimamuutused
Kliimamuutused on üks meie aja suurimaid probleeme, mis seab ohtu elu jätkumise maakeral. Inimtekkeline globaalne soojenemine, mis on põhjustatud ülemäärasest CO2 heitest ja tööstussaastest, hävitab terveid ökosüsteeme ja muudab meie elulaadi jätkusuutmatuks.
Rootsi noore aktivisti Greta Thunbergi algatatud liikumine „Fridays for Future“ on üle maailma hulgaliselt toetajaid leidnud ning eeskätt õpilased ja üliõpilased nõuavad radikaalset ökoloogilist suunamuutust.
Praegustele 15-aastastele, kes mõtlevad oma tulevikule, on kliimamuutused ilmselge oht.
Banner, mida kasutavad Noored kliima eest kampaaniates
Brüssel, Belgia, 2019
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos otsustas üks liikmesriik liidust lahkuda.
Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletus oli lõhestav, kuid selle tulemusest lähtudes algatas riik Lissaboni lepingu artikli 50 kohase menetluse liidust lahkumiseks. Lahutus sai teoks 31. jaanuaril 2020. Ühendkuningriik oli liidu liige olnud 47 aastat.
Ajaloolise päeva üks sümboolseid hetki oli Brüsselis Regioonide Komitee hoone juures, kui seal langetati Ühendkuningriigi lipp, mis anti säilitamiseks Euroopa Ajaloo Maja kogusse.
Ühendkuningriigi lipp, mis võeti maha Euroopa Regioonide Komitee hoone (Jacques Delors’i hoone) juurest
Brüssel, Belgia, 2019–2020
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Mitme sajandi vältel kuulusid Euroopa riikide koloniaalvõimu alla tohutu suured territooriumid ja piirkonnad üle maailma. Kolooniatest voolas Euroopasse rikkust ja ressursse, sealsed kohalikud elanikud jäid aga rõhutuks ja vaeseks.
Niyi Olagunju skulptuur väljendab kolonialismi traumeerivast kogemusest tulenevat identiteedi katkemist. Kolooniatest toodud vaimse, religioosse, sotsiaalse või ühiskondliku tähendusega esemetest said Euroopa muuseumide eksponaadid. See oli Aafrika ajaloo, kultuuri ja traditsioonide röövimine ja hajutamine, millega rikuti kultuuriväärtuste algset tähendust ja lõppkokkuvõttes soodustati ajaloolist juurtetust.
Mõnes Euroopa riigis on hakatud muuseumide kogusid üle vaatama, kuna nõutakse kunagi küsitaval viisil saadud museaalide tagastamist päritoluriikidele.
„Baga Nimba“ - Niyi Olagunju (sünd 1981)
Ühendkuningriik ja Nigeeria, 2019
Skulptuur – vanandatud puit ja kullatud pronks
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Euroopas jätkuvad sõjad ja sõjalised konfliktid, kuigi ELi liikmesriikidel on õnnestunud omavahelist sõda vältida. Venemaa-Gruusia sõda 2008. aastal, Krimmi annekteerimine Venemaa poolt 2014. aastal, külmutatud konflikt Donetskis ja Luhanskis ning Armeenia-Aserbaidžaani piirikriis, mis lahvatas 2022. aastal lühikeseks sõjaks, on teravad meeldetuletused sellest, et rahu ei saa pidada enesestmõistetavaks.
2022. aasta veebruaris alustas Venemaa ebaseaduslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse. Sõda eskaleerub jätkuvalt, raputades Lääne julgeolekukäsitlust, kusjuures Venemaa pool ähvardab kasutada taktikalist tuumarelva. Mõned eksperdid hoiatavad, et me pole kunagi varem olnud nii lähedal kolmandale maailmasõjale.
Vene armee poolt tulistatud sõiduauto uks
Irpin, Kiievi piirkond, Ukraina, 2022
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Alates veebruarist 2022 kaitseb Ukraina armee riiki NATO ja Euroopa Liidu sõjalise toetusega Venemaa ebaseadusliku sissetungi vastu. Sõda põhjustab kujuteldamatuid kannatusi ja hävitustööd ning jätab kümneid tuhandeid sõdureid, aga ka tsiviilisikuid surnuks või haavata.
Miljonid inimesed, peamiselt naised ja lapsed, põgenevad Ukrainast ja leiavad varjupaika Euroopa Liidu riikides. Venemaa agressioon Ukraina vastu lõi tugeva sideme ELi liikmesriikide vahel ja vallandas solidaarsuse laine kogu kontinendil. Kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid aitasid pagulastel taastuda sõja õudustest.
T-särk „Ma olen siin, et teid aidata“, mida vabatahtlikud kannavad Rumeenia piiril Ukraina pagulasi vastu võttes.
Dan Perjovschi (sünd. 1961)
Seneca (SNK) ühing, Bukarest, Rumeenia, 2022
COVID-19 pandeemia on näidanud inimkonna haavatavust ja pannud proovile Euroopa solidaarsuse.
Alguses reageeris iga Euroopa riik pandeemiale oma äranägemist mööda – piiride sulgemise ning reisimisvabaduse ja kodanikuvabaduste piiramisega. Kriitikud kardavad, et põhivabadusi võidakse ka pikemaks ajaks piirata.
Kõigi nende hädade keskel vallandus aga tavaliste inimeste seas solidaarsuslaine. Praeguseks on Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid kokku leppinud enneolematu taasteprogrammi, millega toetatakse kõige rohkem kannatada saanud ühiskondi ja majandussektoreid.
„Hand Mask“ (käekujuline mask) - Anna Vasof (sünd 1985)
Viin, Austria, märts 2020
Keraamika ja elastikside
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Uued tehnoloogiad muudavad põhjalikult meie elu-, suhtlus- ja koostegevusviise. Maailm on üha tihedamalt igapidi ühendatud ja see pakub palju võimalusi, kuid tekitab ka uusi riske.
Andmeid nimetatakse nüüd kujundlikult „uueks naftaks“ ja netiprivaatsus on üks meie aja suuri probleeme. Teabe kogumine inimese käitumise, mõtete ja soovide kohta võimaldab ettevõtetel inimese elu ja valikuid mõjutada ja manipuleerida. Uued kommunikatsioonivahendid on juba tasandanud teed laialdasele jälgimistegevusele ja desinformatsiooni kiirele levikule.
See võib kahjustada kogu ühiskonna demokraatlikku protsessi ja inimesed võivad kaotada valikuvabaduse, ilma et nad sellest arugi saaksid.
Jälgimisvastane seljakott, mis takistab telefonides ja kiipkaartidel oleva teabe jälgimist - Project KOVR, Madalmaad, 2020, polüester, vask ja nikkel
© Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Terrorism kui tänapäeva ühiskonnas ülemaailmselt leviv nähtus ohustab Euroopa julgeolekut ja demokraatlikku korda. Mitmel pool Euroopas aset leidnud islamistlikud või paremäärmuslikud terrorirünnakud on mitmekesisuse ja pluralismi väärtustega teravas vastuolus olevate ideede vägivaldne väljendusvorm.
Äärmusideoloogiad leiavad sageli tuge ja innustust minevikulistest ideoloogiatest või religioossest fundamentalismist.
Inimesed on sedalaadi vihkamisele ja vägivallale kiiresti vastanud solidaarsuseavalduste ning vastastikuse austuse ja rahu nõudmistega.
Solidaarsussõnum pärast paremäärmuslase terrorirünnakuid, Oslo ja Utøya, Norra, juuli 2011
© Riksarkivet, Oslo, Norra
Pappmärk solidaarsussõnumiga, mis jäeti pärast terrorirünnakuid Madridis 2004. aastal.
Museo del Ferrocarril de Madrid
Mis ühendab inimesi Euroopas? Euroopa mitmekesisuse olemus tuleneb suuresti piiriülestest kontaktidest ja kultuurivahetusest.
Osalege ühises kaardistamiskatses ja märkige sellele kaardile, milliste Euroopas ja mujal asuvate paikadega olete teie ühel või teisel moel seotud.
Minu teed Euroopas
© Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Ajaloopööris
Muuseumi peatrepikoja domineeriv kujunduselement on pöörisena kõrgusse pürgiv metallinstallatsioon, millesse on paigutatud 27 ajaloolist tsitaati, mis kajastavad Euroopa ajaloo pidevalt muutuvat tõlgendamist.
Eastmani hoone remonditööd – Euroopa Ajaloo Maja renoveerimine
© Euroopa Liit – Euroopa Ajaloo Maja 2016 / Benoit Bourgeois
Vaadake neid kõiki uuesti elektroonilises versioonis ja valige tsitaat, mis teile kõige rohkem meeldib.
Ajaloopööris © Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Euroopa maastikud
Kõrgelt ülevalt vaadates tulevad ajaloo jäljed Euroopa pinnal nähtavale hoopis uuest perspektiivist. Euroopa maastikud on valdavalt kultuurmaastikud, mida on nii heas kui halvas vorminud inimtegevus. Ajaloo käigus on siin kujunenud suur mitmekesisus, milles leidub hämmastavaid sarnasusi ja erinevusi.
Euroopa maastikud © Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Veebikaameravõtete ja kunstiteoste vahendusel näete Euroopa linnu minevikus ja tänapäeval. Pange kokku virtuaalne ringkäik, milles saate end vahetu osalisena tunda, ja laske see projitseerida seintele, kasutades mõnda neist kolmest seadmest.
Vaated Euroopale
© Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
Minu Euroopa Ajaloo Maja (My House of European History) on ainulaadne koostööprojekt, millega kogutakse inimeste isiklikke lugusid Euroopast. Need rühmitatakse toimumise aja ja koha järgi. Lugude otsimiseks ja avamiseks kasutage interaktiivset kaarti. Kui teil on oma Euroopa-lugu, mida soovite avaldada, registreeruge palun Minu Euroopa Ajaloo Majas – logige sisse.
Minu Euroopa Ajaloo Maja
© Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia
