Kaheks jagatud Euroopa ülesehitustöö

Määrati kindlaks uued riigipiirid ja terveid elanikerühmi paigutati sunniviisiliselt ümber. Lääneliitlased leppisid Poola piiride nihutamisega läände ning Nõukogude Liidu kontrolliga Balti riikide üle. Piire nihutati ka Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris ja Tšehhoslovakkias. Saksamaa ja Austria jagati okupatsioonitsoonideks.

Liitlasriikide juhid Euroopa kaardi ümber pead murdmas
London, Ühendkuningriik, 1945
karikatuur
reproduktsioon
Punch, London, Ühendkuningriik

Meestest on suur puudus ja seetõttu on taastamistöö suures osas naiste, noorte ja sõjavangide õlul.

Naised varemeid koristamas
Tallinn, Eesti, 1945
foto
Rahvusarhiiv, Tallinn, Eesti

Leivajärjekord on igapäevane nähtus ning nutikamad inimesed taaskasutavad kütmiseks, riietuseks ja muuks vajalikuks kõike kättesaadavat.

Normikaart
Ungari, 1940. aastad
koopia
Magyar Nemzeti Múzeum, Budapest, Ungari

Taas tõusid esile teravad ideoloogilised lahknevused lääne liberaalse demokraatia ja ida kommunismi vahel ning sellega suurenes uue maailmasõja puhkemise oht.

Esimene Nõukogude Liidu tuumapomm
Moskva, Nõukogude Liit, 20. sajandi teine pool
foto
Политехнический музей / Polütehniline muuseum, Venemaa, Moskva

Marshalli plaaniga pakuti abivahendeid enamikule Lääne- ja Ida-Euroopa riikidele, kuid Nõukogude Liit andis enda mõjusfääris olevate riikide valitsustele korralduse abipakkumine tagasi lükata. See suurendas Euroopa lõhestatust veelgi. Marshalli plaani rakendamise lõpuks olid kõikide abi saanud riikide majandusnäitajad juba ületanud sõjaeelse taseme.

Stalin püüab blokeerida Marshalli plaani
The New York Times, USA, 1947
Edwin Marcus
karikatuur
reproduktsioon
The New York Times, USA

Ida- ja lääneblokk tahtsid kumbki näidata oma ühiskonnamudeli üleolekut. Ida jäi kindlaks kommunistliku ideoloogia eesmärgile kapitalism välja tõrjuda, toetudes sealjuures riiklikule plaanimajandusele ja ühe partei ainuvalitsusele. Neid majanduslikke ja poliitilisi vahendeid kujutati vaid vaheastmena üleminekul klassi- ja riigivabale ühiskonnale.

„CCCP USA“
Pariis, Prantsusmaa, 1968
Roman Cieslewicz
plakat
reproduktsioon
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Taani disaineri Verner Pantoni loodud S-kujuline plastmasstool on selle ajastu tüüpiline toode. Kommunistlike riikide disainerid olid oma oskuste demonstreerimisel sama innukad, nagu näitab Z-kujuline tool, mis veidi hiljem ilmus Ida-Saksa poodidesse.

S-kujuline tool
Lääne-Saksamaa, 1960. aastad
Verner Panton (1926–1998)
plastik
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Euroopa haridussüsteemides toimusid sel perioodil tohutud muudatused. Tänu kiirele majanduskasvule ja heaoluriigi edendamisele suurenes riiklik rahastamine kõigil tasanditel. Seetõttu avanesid suuremale hulgale lastele ja noortele paremad õppimisvõimalused ning haridus ei olnud enam väheste privileeg.

Klassipilt
Bulgaaria, 1960. aastad
erakogu

Modernistliku arhitektuuri põhimõtteid järgides ehitati satelliitlinnu ja suuri asumeid. Püstitati kilomeetrite kaupa ühesuguseid halle paneelelamuid ja nende kõrvale rajati transpordisõlmi ja teeninduskeskusi. Niisuguse äärmusliku funktsionaalsuse ja järsu esteetilise ühtlustamise negatiivne mõju inimeste elule ja kogukonna sotsiaalsele struktuurile ilmnes alles hiljem.

Kolmetoalise korteri „WBS 70“ makett
Ida-Saksamaa, 1970. aastad
koopia
Deutsches Historisches Museum, Berliin, Saksamaa

See laste hambaravitool, mis on pärit Eastmani hambaravikliinikust, tuletab meelde, et sõjaeelses Euroopas sõltus tervishoid suurel määral selliste eraannetajate heldusest nagu Ameerika ärimees George Eastman. 1930. aastatel rajas ja toetas ta Euroopas mitmeid hambakliinikuid, mis pärast sõda arvati riiklike tervishoiuasutuste hulka.

Hambaarstitool Eastmani hambaravikliinikust
Stockholm, Rootsi, 1950. aastad
Eastmaninstitutet, Stockholm, Rootsi

Isiklikku autot, mis varem oli vaid rikaste privileeg, sai nüüd endale lubada üha rohkem inimesi ja see näitas Euroopa jõukust. Idablokis aga, kus tootmine ei jõudnud kuidagi nõudlusele järele, kujutasid autod endast endiselt luksusesemeid, mille ostujärjekorras tuli sageli oodata aastaid. Tuntud automargid, näiteks Itaalia FIAT, müüsid tootmislitsentse ka teistesse Euroopa riikidesse.

Zastava 750, mida toodeti FIATi litsentsi alusel
Jugoslaavia, 1978
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Lääne-Euroopas võttis üha enam maad Euroopa ühinemise lootus, sest Euroopa tundis end kahe suurjõu vahele surutuna. Idee Euroopast kui kolmandast jõust sillutas teed tihedamale piiriülesele koostööle.

Euroopa külmas sõjas
Prantsusmaa, umbes 1948
plakat
reproduktsioon
Centre international de recherche sur l’imagerie politique, Pariis, Prantsusmaa

Kui tahta luua „Euroopa Ühendriike“, on vaja konkreetseid tunnuseid, nagu pass ja ühisraha. Juba 1940. aastatel jagas end Euroopa Liikumiseks nimetav sõltumatu ühendus selle eesmärgi propageerimiseks mänguisikutunnistusi ja -rahatähti.

Tulevase Euroopa rahatähe kavand
Madalmaad, 1949
reproduktsioon
International Institute for Social History, Amsterdam, Madalmaad

Vaadake kirja EUROP sellel 1953. aastast pärit raudvalandil. Välja on jäetud sõna viimane täht, mis prantsuse keele puhul oleks E ning saksa, hollandi ja itaalia keele puhul A. See on tähelepanuväärne näide Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise aluseks olnud kompromissivalmidusest.

Schumani kava sümboliseeriv valand
Luksemburg, 1953
raud
koopia
Fondation Jean Monnet pour l’Europe, Lausanne, Šveits

„Josefi mantel“ on kahe kunstniku – Ritula Fränkeli ja tema abikaasa Nicholas Morrise 2001. aastal loodud teos. Mantel ise kuulus Ritula isale Josef Fränkelile, kes elas üle shoah', juutide massimõrva.

„Josefi mantel“
Darmstadt, 2001
Ritula Fränkel, Nicholas Morris
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia