Müürid langevad

Buumi lõpp

1973. aastal kerkisid nafta hinnad plahvatuslikult – 70% – kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kuuluvate araabia tootjariikide kartell oma hindu neljakordistas. Vallandunud doominoefekti tulemuseks oli üleilmne energiakriis ja majanduslangus, mis tegi lõpu Euroopa majandusbuumile.

Lääneeurooplaste usk piiramatusse majanduskasvu purunes ning langus tabas selliseid traditsioonilisi tööstusharusid nagu terase- ja mäetööstus, samal ajal aga kerkisid esile uued tehnoloogia- ja majandussektorid. Lääneriigid pidid nüüd toime tulema karmi tegelikkusega, mis tähendas vähest kasvu, inflatsiooni ja massilist tööpuudust.

Virtuaalekskursioon

Buumi lõpp (1970.–1980. aastad)Link is external

Energiakriis mõjutas otseselt inimeste igapäevaelu ja sundis enamiku Lääne-Euroopa riikide valitsusi tegutsema. Kütuse säästmiseks korraldati raiskamisvastaseid kampaaniaid ja rakendati pühapäevast autosõidukeeldu. Selle kriisi tõttu sai valusalt selgeks, kui suurel määral sõltus lääneriikide majandus energiaimpordist.

Tühjad kiirteed autovabal pühapäeval
Madalmaad, 1973
Rob Mieremet
foto
Nationaal Archief, Haag, Madalmaad

Black white photo young people party motorway

Social cohesion was endangered by the recession, due to rising unemployment, exclusion and alienation. Coordinated action was taken in 1978 when several trade unions organised the first European March against Unemployment, signalling Europeanisation of union struggles and consciousness of transnational interests.

First Euro-March against unemployment
Italy, 1978
Poster, Reproduction
International Institute for Social History, Amsterdam, Netherlands

See viimane söevagun osutab pikkade traditsioonidega rasketööstuse hääbumisele kapitalistlikus Euroopas. Rasketööstus, mis oli olnud Euroopa sõjajärgse majandusbuumi esirinnas, läks 1970. aastatel ajapikku odavamate tootmiskuludega rahvusvaheliste konkurentide kätte, nagu Taiwan, Lõuna-Korea ja Brasiilia. Euroopa riigid võtsid kasutusele tuumaenergia, et vähendada sõltuvust välismaisest naftast.

Viimane söevagonett
Lääne-Saksamaa, 1976
teras
Westfälisches Landesmuseum für Industriekultur, Bochum, Saksamaa

Lääne-Euroopa demokratiseerimine

Innustatuna 1960. aastate lõpus toimunud üliõpilasrahutustest, tahtis uus põlvkond muutusi ja oli valmis nende eest võitlema. Tüdinud aastakümneid püsinud vanadest arusaamadest ja tavadest, nõuti nüüd rohkem isikuõigusi ja poliitikas osalemise võimalusi.

Aastatel 1974–1975 varisesid kokku Kreeka, Hispaania ja Portugali diktatuurirežiimid. Kuigi igas riigis oli sündmuste kulg erinev, tuli kõigis kolmes üleminekul demokraatiale jagu saada poliitilisest ebastabiilsusest, majanduskriisist ja keerulisest ajaloolisest pärandist. Lõpuks said need riigid Euroopa Ühenduse liikmeks.

1970. aastatel juhtisid naised järjest enam tähelepanu jätkuvale soolisele ebavõrdsusele. Enamikul naistel oli küll valimisõigus, kuid nad kogesid endiselt diskrimineerimist ja piiratud vabadusi avalikus ja eraelus. Feminism kasvas aktiivseks jõuks, mis tahtis teha lõpu patriarhaalsele ülemvõimule ja luua tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna.

„Abort. Millal naised otsustavad?“
Belgia, 1976
ajakirja kaas
reproduktsioon
Institut d’Histoire Ouvrière, Economique et Sociale, Seraing, Belgia

1974. aastal kukutati sõjaväelise riigipöördega Portugalis võimul olnud diktatuur. Ohvitsere, kes tahtsid alustada demokraatlikke ja majanduslikke reforme ning dekoloniseerimist, toetas lõpuks ka Portugali avalikkus. Nn nelgirevolutsioon, mis sai oma nime sõdurite püssitorudesse torgatud lillede järgi ja kulges valdavalt rahumeelselt, pani aluse riigi demokratiseerimisele.

„Nelgirevolutsioon“
Lissabon, Portugal, 25. aprill 1974
Eduardo Gageiro
foto
reproduktsioon
Eduardo Gageiro, Portugal

Photo Portuguese soldier carnation in gun barrel

Tekkisid uued ühiskondlikud liikumised, lääneurooplased marssisid tänavatel loosungite all, millega toetati soolist võrdõiguslikkust ja seksuaalvähemuste õigusi, keskkonnakaitset ja rahukampaaniaid. Liikumistes osalejad tõstatasid teravalt küsimuse, kas ja kuidas suudab parlamentaarne demokraatia nende nõudmisi täita.

Tuumarelva-vastased märgid
Euroopa, 1970-1985
Amsab-Instituut voor Sociale Geschiedenis, Gent, Belgia

Kommunism surve all

1970. ja 1980. aastatel ilmnes üha selgemini vastuolu kommunistliku propaganda ja inimeste argielu tegelikkuse vahel. Varasem kiire majanduskasv oli asendunud stagnatsiooniga ja riigid olid suurtes võlgades.

1980. aastate lõpupoole tekitasid toiduainete nappus, pidev jälgimine, tsensuur, väljapoole kommunistlikku blokki reisimise piirangud ja otsesed väljasõidukeelud kommunistlike riikide kodanikes frustratsiooni ja pingeid, mis mõnel juhul muutusid lausa talumatuks. Sellisel frustratsioonil oli oma osa selles, et kommunism 1989. aastal lõpuks lagunema hakkas.

Virtuaalekskursioon

Surve all olev kommunism (1970.–1980. aastad)Link is external

Rumeenia kommunistlik juht Nicolae Ceaușescu kirjeldas oma valitsemisaega kui „kuldajastut“. Isikukultus, mille ta koos oma ametnikega enda ümber lõi, oli ilmselt üks grotesksemaid terves kommunismileeris. Ceaușescu võimu all pidid rumeenlased taluma piiranguid ja repressioone, mis olid rängemad kui teistes idabloki maades.

„Kuldaeg“ (Nicolae Ceaușescu)
Rumeenia, 1965–1989
Deak Barna
maal
reproduktsioon
Muzeul National de Arta Contemporana / Riiklik kaasaegse kunsti muuseum, Bukarest, Rumeenia

Jätkuna varasematele, 1950. aastatel alguse saanud tööliste väljaastumistele kasvas Poolas 1980. aastatel vastupanu kommunistlikule võimule. Gdański laevatehase streikivad töölised asutasid vaba ametiühingu Solidarność, nõudes paremaid elutingimusi ja poliitilisi reforme.

Korjanduskarp Solidarnośći toetuseks
Rootsi, 1980–1989
Ośrodek Karta, Varssavi, Poola
1989. aasta oli Euroopa ajaloos revolutsioonide aasta.

Vaid mõne kuuga õnnestus Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastel anda surmahoop kommunistlikele režiimidele, kes olid neid aastakümneid ohjes hoidnud. Need langesid üksteise järel nagu doominokivid. Purunes raudne eesriie, kaheks jagatud Euroopa sümbol.

Post okastraadiga
Austria ja Ungari piir, 1940.–1950. aastad
puit, metalltraat
Haus der Geschichte der Bundesrepublik Deutschland, Bonn, Saksamaa

Euroopa integratsiooni tähised 2

Lääne- ja idabloki suhted soojenesid. 1975. aastal Soome pealinnas Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil osales 35 riiki, nende hulgas Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit.

Helsingi lõppaktile alla kirjutanud riigid kohustusid järgima inimõigusi ja kinnitasid koostöövalmidust, tunnustades teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõtet. Euroopa Ühenduse algatusel võeti lõppakti inimõiguste tagamise nõue, mida teisitimõtlejad hakkasid kasutama võitlusvahendina kommunistliku võimu vastu.

Mida tähendab ühtne turg? See tähendab, et luuakse ühtne majanduspiirkond, kus inimesed, raha, kaubad ja teenused võivad vabalt liikuda. Euroopa ühtne turg oli algusest peale Euroopa Ühenduse üks peamisi eesmärke.

Virtuaalekskursioon

Euroopa integratsiooni vahe-eesmärgid (1948–1970)Link is external

Itaalia peaministri ja Euroopa Ühenduse Nõukogu eesistuja Aldo Moro allkiri Helsingi lõppaktil. Helsingi konverents andis Euroopa Ühendusele esimest korda võimaluse esineda maailmaareenil ühtselt positsioonilt ja olulise diplomaatilise jõuna.

Helsingi lõppakti tindipress
Soome, 1975
hõbe
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

1985. aastal kasutusele võetud Euroopa pass rõhutas vaba liikumisega seotud uusi võimalusi ning sümboliseeris Euroopa Ühenduse konkreetseid püüdeid, et inimesed tunneksid end Euroopa kodanikena.

EÜ/Taani pass
Taani, 1994
erakogu, Brüssel, Belgia

1979. aasta läheb ajalukku Euroopa demokraatia laiendamise aastana: esimest korda toimusid Euroopa Parlamendi otsevalimised, kus valijateks olid Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikud. Selle tähtsa kogu liikmeid ei määranud enam riikide parlamendid – Euroopa Parlamendist sai esimene otsestel ja üldistel valimistel valitav rahvusvaheline esinduskogu.

Euroopa valimiste infovoldik
Ühendkuningriik, 1979
reproduktsioon
erakogu, Brüssel, Belgia

Euroopa kaart muutub

Pärast 1989. aastat muutus Euroopa kaart taas kord, kuna tekkisid uued riigid ja vanad piirid asendusid uutega.

1990. aastal toimus rahvusvahelise järelevalve all Saksamaa rahumeelne taasühinemine. Sama ei saa kahjuks öelda endise Jugoslaavia kohta, kus rahvuslikud, usulised ja kultuurierinevused viisid julmade kodusõdade ja etniliste puhastusteni.

Virtuaalekskursioon

Euroopa kaardistamine. 1990. aastadLink is external

Kui Sloveenia ja Horvaatia end iseseisvaks kuulutasid, puhkes relvakonflikt, mis järgnevalt levis Bosniasse ja Hertsegoviinasse. Seal algasid kokkupõrked etniliste rühmade vahel. Genotsiidi ja etniliste puhastustega tipnenud sõja õudused õpetas 1995. aastal sõlmitud Daytoni rahuleping. Mõni aasta hiljem korraldasid Serbia president Milošević ja sõjaline juhtkond etnilise puhastuse Kosovos.

Matused Kosovos
Jugoslaavia, 1990
George Merillon
foto
World Press Photo, Amsterdam, Madalmaad

3. oktoobril 1990 sai Saksamaa taas üheks riigiks. Taasühinemist kiirendasid inimeste jätkuv väljaränne Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale pärast Berliini müüri langemist ning 1990. aasta kevadel Ida-Saksamaal toimunud valimiste tulemused, mis kinnitasid kodanike toetust taasühinemisele. Kahe Saksa riigi ühinemislepingu kiitsid heaks ka USA, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia kui pärast Teist maailmasõda Saksamaad okupeerinud riigid.

Taasühinemise tähistamine Brandenburgi värava juures
Gilles Leimdorfer
Berliin, Saksamaa, 3. oktoober 1990
foto
AFP/Getty Images

Colour photo reunification party under Brandenburg gate

Euroopa integratsiooni tähised 3

Meeldib see eurooplastele või mitte, nende eluviisid muutuvad üha sarnasemaks, isegi kui nende mitmekesised kultuurilise identiteedi vormid on jätkuvalt elujõulised. Avatud piirid, suurem liikuvus, paremad ühendused, ühised seadused ja ühisraha – need kõik avaldavad oma mõju. Seda võib nimetada euroopastumiseks.

Euroopa Liit on praegu poliitiliselt rohkem ühendatud kui kunagi varem, kuid sisemiselt endiselt väga mitmepalgeline. Mida toob tulevik? Kas Euroopa integratsioon jätkub? Või toimub jälle killustumine? Kas Euroopa algsed veendumused – usk rahusse ja nelja vabadusse – peavad ajaproovile vastu?

Paljud poliitikud, kodanikuühiskonna rühmad ja ettevõtjad olid ühisraha kasutuselevõttu nõudnud juba aastaid. Euroopa juhid olid majandus- ja rahaliidu loomist kaalunud juba 1969. aastal. 1960. ja 70. aastatel toimus avalikke meeleavaldusi selle algatuse toetuseks.

Euromündi makett
Itaalia, 1965
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Euroopa, mis oli pikka aega olnud väljarändepiirkond, muutus 20. sajandi teisel poolel sisserändepiirkonnaks. Kuna seaduslikku sisserännet piirati, hakkas 1980. aastatest alates suurenema ebaseaduslik sisseränne. Tuneesia rannikule uhutud esemed sümboliseerivad paljude Euroopasse pürgijate traagilist saatust.

Veekindlalt pakitud väikelapse jalanõu
Zarzis, Tuneesia
Kogunud Lihidheb Mohsen
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Baby's shoe protected in glass bottle by refugee

Järjestikused majanduse päästeaktsioonid, maksumaksjat koormavad kohustused ja riikide vastuolulised kokkuhoiumeetmed panid proovile kodanike toetuse ELile. Tõusis euroskeptilisus ja maad võtsid liiduvastased meeleolud. Jõudsalt kasvas poolehoid natsionalistlikele ja paremäärmuslikele suundumustele. Mitmes liikmesriigis, näiteks Hispaanias, Kreekas ja Ungaris, põletati ELi lippe.

Kreeka päästepaketi referendumi „ei“ sõnumiga lipp
Kreeka, 5. juuli 2015
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Flag “No” for the Greek bailout referendum

Pärast külma sõja lõppu on liidu liikmesriikide arv enam kui kahekordistunud. 1995. aastal ühinesid liiduga Austria, Rootsi ja Soome, 2004. aastal aga korraga kümme riiki. 2007. aastal said Euroopa Liidu liikmeks Rumeenia ja Bulgaaria, 2013. aastal Horvaatia.

Euroopa: 1957 versus 2007
Brüssel, Belgia, 2007
Pierre Kroll
karikatuur
reproduktsioon
Pierre Krolli erakogu, Liège, Belgia

Mida tähendab õieti euroopastumine? See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid kiidavad heaks teatavad ühised seadused ja rakendavad neid, mis aitab riikide huve lähendada ja ühisosa suurendada. See seadustik, mille kohta sageli kasutatakse prantsuskeelset koondnimetust acquis communautaire (ühenduse õigustik), on kujunenud mitme aastakümnega. ELiga ühinevad riigid peavad selle integreerima oma õigussüsteemi.

80000 lehekülge ELi seadusi
Madalmaad, 2003
Rem Koolhaas
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Euroopa mälu – ühendav ja lahutav

Pärast kommunismi kokkuvarisemist on viimase 25 aasta jooksul Euroopas toimunud palju muutusi. Varem suletud arhiivid ja dokumendid on nüüd avatud ning inimeste tõrjutud mälestused ja kogemused on avalikustatud. Selle tulemusel on ajaloo tõlgendamises toimunud põhjalik murrang.

Mälestusmärgid ja mälestuspaigad, tänavanimed, muuseumid ja isegi kooliõpikud on põhjustanud vaidlusi, kui jutt käib mäletamisest või unustamisest. Küsimus sellest, mida endast kujutab eurooplaste ühine mälu, on muutunud veelgi olulisemaks.

Virtuaalekskursioon

Euroopa mälu – ühendav ja lahutavLink is external

Pärast 1989. aastat ei leppinud inimesed enam kommunistliku ajalookäsitusega, mis ülistas Nõukogude Liitu ja Punaarmeed kui Kesk- ja Ida-Euroopa natsismist vabastajaid. Paljude jaoks oli Nõukogude interventsioon lihtsalt uus okupatsioon. Pärast avalikke arutelusid võeti kommunistlikud ausambad ja tänavasildid maha või isegi hävitati.

Nõukogude armee mälestusmärgi reljeef, mille figuurid on üle maalitud popkultuuri kangelasteks ja hiljem värvist puhastatud
Sofia, Bulgaaria, 2011
reproduktsioon
Thomson Reuters Corporation, New York, USA
Sofia, Bulgaaria, 2015
reproduktsioon
Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Relief of the monument to the Soviet Army painted with pop-culture characters and later cleaned

Sellel euromündil on kujutatud sloveen Franc Rozman, kommunist, kes võitles oma kodumaal vapralt natsiokupatsiooni vastu. Kommunismi sümbol punatäht, mis tal rinnas, on kõrvuti euromündi tavapäraste ELi tähtedega.

Kommunistist partisanile pühendatud euromünt
Sloveenia, 2011
metall
Euroopa Liit / Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Endiste salastatud toimikute ja arhiivide avamine postkommunistlikes maades oli ülioluline, saamaks selgust kommunistlikust minevikust. Nagu paisu tagant paljastus riigi repressioonide ja nuhkimise tegelik ulatus.

Hävitatud Stasi toimikutest koosnev pabermass
Leipzig, Ida-Saksamaa, 1989
paber
Bürgerkomitee Leipzig e.V., Träger der Gedenkstätte Museum in der Runden Ecke mit dem Museum im Stasi-Bunker, Leipzig, Saksamaa