Jäätmed keskkonnas

Mida teame me tegelikult jäätmetest, mis on tekkinud koos ühekordsete menstruaaltoodete massilise levikuga alates 1950ndatest aastatest? Selle sarja seitse intervjuud annavad menstruaaljäätmete kohta väga erinevaid teadmisi. Selles osas räägitakse nõuetele mittevastavast kõrvaldamisest. Reovee-ekspert Bianca Mimietz ettevõttest Berliner Wasserbetriebe selgitab, millised probleemid kaasnevad tualetist allalastud hügieenisidemete ja tampoonidega.

Aerulauaga ehk SUP-lauaga sõit on eelkõige meelelahutuslik tegevus, mis võimaldab inimestel treenida ja lõõgastuda. Kui jõel või järvel SUP-lauaga sõita, on näha palju asju, mis vette ei kuulu, ja nii võib jõuda muidu ligipääsmatu prügini. Nejc Gajšek on keskkonnaaktivist, kes on juba varakult tundnud suurt huvi looduse vastu. Oma loos paljastab ta, kuidas tema ja ta SUP-laua kogukond osalevad korraldatud üritustel ja koristuskampaaniates, koguvad prügi, puhastavad keskkonda ja püüavad julgustada teisi sama tegema, dokumenteerides oma tegevust ning postitades seda sotsiaalmeediasse.

Mida teame me tegelikult jäätmetest, mis on tekkinud koos ühekordsete menstruaaltoodete massilise levikuga alates 1950ndatest aastatest? Selle sarja seitse intervjuud annavad menstruaaljäätmete kohta väga erinevaid teadmisi. Selles osas käsitletakse ühekordselt kasutatavaid plaste käsitlevat ELi direktiivi, mis on jõus alates 3. juulist 2021. Werner Bosmans, kellel oli selle väljatöötamisel keskne roll, räägib sellest, miks direktiiv loodi ja milliseid tooteid see mõjutab, ning selgitab märgistust „Plastic in product“.

Thamesi jõgi on alati olnud linna prügila.

Mudatuhnija Lara Maiklem leiab jõeranda uhutud jäätmete seast nii ajaloolist prahti, nagu ühekordsed savipiibud – omaaegsed suitsukonid – kui ka kaasaegset prügi: mobiiltelefone, ostukärusid, plastmänguasju.

Nii aitab Thamesi mudatuhnija tegevus märgata ja mõtestada kogu seda prügiküllust, millest ühiskond tavaliselt pilgu kõrvale pöörab.

Mida ütlevad need jäätmed meie ühiskonna muutuva olemuse kohta?

2015. aastal kirjutati Euroopa välis- ja sisepiiridel üles (põgenike) lugusid. 2018. aastal lisati need lood Volkskundemuseumi püsikollektsiooni. Video eesmärk on anda inimeste põgenemislugudele ja nende muuseumis olemisele visuaalne kuju. Põgenikud, nende lood ja asjad väärivad meie kollektsioonides ja kollektiivses biograafias oma kohta. Euroopasse maabudes tuli inimestel jätta maha palju väärtuslikke, väärtusetuid ja igapäevaseid asju. Mõned neist on jõudnud meie näitusele. Mõnda uut asja võiks pidada jäätmeteks või äravisatud prügiks, aga nagu me oma püsikollektsioonis näitame, siis oleme andnud neile uue väärtuse ja neid esemeid vaatavad külastajad võiksid endalt küsida „Mis on prügi ja mida on mõtet alles hoida?“.

Räägime Lennox Yabidouga Ghanas Agbogbloshie elektroonikaromude prügimäel.

Siinsed jäätmesorteerijad töötavad karmides tingimustes – ümbritsetuna suitsust ja mürgisest aurust ning ilma varustuse ja kaitseriietuseta.

Sellest videost on näha, kui ebaõiglane on jäätmekolonialism ja millist keskkonnakahju see tekitab.

See paneb mõtlema ajaloo üle ja näitab ühtlasi, et Ghanas ja mujal elavad inimesed näevad läänemaailmas ära visatud ja tühiseks peetud asjades väärtuslikke elatusvahendeid.

Praegu on internetiga ühendatud ligikaudu 22 miljardit seadet. Kui palju neid täpselt on? Keegi ei tea. Hinnanguliselt tehakse ühe minuti jooksul keskmiselt 6 miljonit Google’i otsingut, laadime Instagramile üles 96,000 fotot, avaldame Twitteris peaaegu 600,000 uut säutsu, saame meie sisendkastides 180 miljonit e-kirja ja kerige umbes 150,000 musta sõnumiga.

Kas olete kunagi mõelnud, kus ja kuidas kogu seda sisu säilitatakse? Mis juhtub vanade e-kirjadega, kui need teie postkasti põhja settivad? Tarbetud failid, rakendused, duplikaatfotod ja videod on nn digitaalsed jäätmed ning nende säilitamine nõuab tohutult elektrit.

Hinnanguliselt tekitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille hulka kuuluvad arvuti riistvara, nutitelefonid, printerid, virtuaalreaalsuse komplektid, satelliidid ja kogu internetiühenduse taristu, 620 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heidet aastas.