Plakati taga: „Pole midagi hirmsamat kui piiramatu võim piiratud inimese käes“ saamislugu

See töö on valminud pärast sõja puhkemist Ukrainas. Minu korter asub 35-korruselises majas, mis on praeguseks peaaegu tühi. Olen oma korrusel ainus elanik.

Meie pere otsustas paigale jääda, Sest olime juba kord kodu kaotanud. Sõda meie ja 8 miljoni inimese eest, kes elasid Luganski ja Donetski piirkonnas, algas 2014. aastal. Seega pean ma kinni.

Mõtlesin, mida ma saaksin selles olukorras ära teha. Otsustasin teha plakateid, mis aitaksid inimestel olukorda positiivsemalt näha, meelde tuletada, et meid on palju ja me ei anna alla. Me ei võitle üksnes rindel, vaid ka tagalas, ja mitte ainult relvade, vaid ka kunstiga! Filosoof René Descartes’i parafraseerides: kui loon tähendusi, siis olen olemas. Ja ma pole üksi, sest minu kaudu kõneleb mu rahvas.

Meil on tavaks küsida: kas kroon on silmile vajunud? Seda öeldakse siis, kui keegi läheb liiale, käitub halvasti, eirab teisi. Võib tunduda, et plakatil on abstraktne inimkuju, aga tegelikult on see Putin. See on pisike hall tegelane, rastriline nagu ajalehepilt, sest kõigi diktaatorite kombel on temagi maailmast ja inimeste elust isoleeritud.

Ta kujutleb, et on karistamatu. Ta usub, et teeb kõike õigesti, kuigi tema jälgedesse jääb surm ja häving. Tal on taskuvarga põhimõtted ja ta arvab, et võrdsus on nõrkus. Karistamatus ja KGB-minevik on teinud Putinist türanni, kes kujutleb, et võib teha maailmaga, mida heaks arvab.

Plakati teksti „Pole midagi hirmsamat kui piiramatu võim piiratud inimese käes“ leidsin Facebookist. See pärineb Ukraina luuletaja Vassil Simonenko sulest. Loomulikult on lause filosoofiline, kuid ühtlasi väga tabav. Vassil Simonenko oli 28-aastane, kui politsei ta mõrvas. Tapjad jäid karistuseta.

Plakatikrediit: Piiratud mehe käes ei ole midagi skraarimat kui piiramatut võimu, Zakentiy Horobyov, 2022