Üheksateistkümnes revolutsiooniline sajand Euroopa Ajaloo Majas Brüsselis: Narratiiv – kontekst – esemed

Selles dokumendis, mis on 1848/49. aasta moodsusele pühendatud raamatu viimane peatükk, tutvustatakse 19. sajandi Euroopa revolutsioone käsitlevat osa Euroopa Ajaloo Maja püsinäitusel. Selles kirjeldatakse sektsiooni peamisi teemasid ja põhiobjekte, samuti selle dramaatilist struktuuri ja selle aluseks olevaid riiklikke narratiive. Erilist tähelepanu pööratakse teadusuuringutele, didaktilisele lähenemisviisile ja Euroopa revolutsioonide esitlemiseks kasutatavatele strateegiatele, mis erinevad küll oma päritolu, eesmärkide ja tulemuste poolest, kuid millel on ka märkimisväärsed sarnasused. Näitusel käsitletud revolutsioonid keskendusid peamiselt võitlusele riikliku iseseisvuse eest, ühendatud rahvusriikide loomisele, kodaniku- ja poliitiliste õiguste järgimisele, liberaalsete põhiseaduslike ja õigussüsteemide loomisele ning sotsiaalsete tingimuste parandamisele. Selle jao juhtmõte on „poliitilised muutused“ – mõiste, mis kehtib nii üksikute revolutsioonide kohta, mida mõistetakse riikidevaheliste sündmustena, kui ka 19. sajandi kohta tervikuna, mida peetakse poliitiliste muutuste perioodiks, kus Euroopa sai kaasaegseks.

Ostuvalmis.

Akadeemiline viide

Perikles Christodoulou, „Das revolutionäre 19. Jahrhundert im Haus der Europäischen Geschichte Brüsselis: Narrativ, Kontext, Objekte“, teoses A. Bartuschka – B. Bublies-Godau – E. Thalhofer – K. Wolff – D. Linnemann (toimetajad), Die Modernität von 1848/49. Ambivalente Aufbrüche und neue Zugänge zur Revolution, Vormärz-Studien XLVIII (Bielefeld 2025), lk 429–442.