Kirjeldus
Kuna Euroopa Parlamendi volitused on viimastel aastakümnetel järk-järgult laienenud, iseloomustavad tema tegevust üha suurenev mitmetahulisus ja püüe oma legitiimsust tugevdada. Nii on ka parlamendi teabehaldus arenenud korraga kahes suunas: parlamendikomisjonide spetsialiseerumine ja avalikkuse üha põhjalikum teavitamine. Sellega teeb Euroopa Parlament pingutusi demokraatia defitsiidi korvamiseks Euroopa Liidu ülesehituses.
Ühelt poolt aitab teave suurendada tegevuse tõhusust ja koos sellega legitiimsust. Parlamendikomisjonidel on olnud keskne roll teabe kasutamisel eesmärgiga muuta seadusandlik töö tõhusamaks. Kindlustades oma positsiooni ja nõudes kogu Euroopa Liidu struktuuri läbipaistvamaks muutmist on komisjonid ühtlasi tugevdanud ka parlamendi rolli liidu juhtimises. Teiselt poolt aitab teavitamine tõendada institutsiooni legitiimsust avalikkuse silmis. Otsevalimised ja üha suurenevad volitused ei ole automaatselt suurendanud Euroopa Parlamendi legitiimsust. Vahetu suhtlemine kodanikega – nii teabe andmise kui ka teabe saamise eesmärgil – on Euroopas riigiülesel tasandil kujunenud oluliseks legitiimsuse tagamise tingimuseks.