Keskkond

Marc on liitunud nulljäätmete liikumisega ning järgib 5Ri põhimõtet – refuse, reduce, reuse, recycle and rot (ingl keeldu, vähenda, korduskasuta, võta ringlusse ja komposti). 2016. aastal läbis ta edukalt nn purgiväljakutse: ta vähendas ühe aasta jooksul enda tekitatud jäätmete kogust sedavõrd, et need mahtusid ära 1,5 liitrisesse purki. Teised jäätmevaba elustiili katsetanud inimesed kritiseerisid nn purgitürannia puhul seda, kuidas see tekitab süütunnet, keskendudes üksikisikule, mitte süsteemsetele muutustele. Marc aga nägi selles väljakutset.

Mida see purk sisaldab ja mida tundub see rääkivat inimese kohta, kelle oma see on? Marci sõnul tuleb mõelda, et see kuulus kellelegi, kellele meeldib pidutseda, sest purgis on mõned veinipudelikaaned ja festivalide käepaelad. See on keegi, kellel on ka probleeme silmadega, sest purgis on kontaktläätsedega seotud asju, ja kellegagi, kes on kohmakas, sest ta lõhkus ära nutitelefoni.

Individuaalsete jäätmete ja tööstusjäätmete drastilist vähendamist nõudvad liikumised on viimase 25 aasta jooksul kogu maailmas kasvanud ning need propageerivad vaadet, et „parimad jäätmed on olemata jäätmed“. Mõned inimesed püüavad viia oma kodumajapidamises tekkiva jäätmete hulga täiesti miinimumini. Mõni liikumisega liitunud inimene on oma riigis ja välismaal väga mõjukaks muutunud, näiteks Béa Johnson Ameerika Ühendriikides, Sylvie Droulans Belgias ja Jérémie Pichon Prantsusmaal, kui nimetada neist vaid mõned.

Lisaks kasutas selle purgi omanik Marc oma „aastajäätmeid purgis“ pedagoogilise vahendina Zero Waste Belgiumi alt korraldatud töötubades. Selles vabaühenduses töötas ta aastatel 2018–2022.

See ese on pärit kohalikust osalusprotsessist, mis korraldati näituseks „Minema visatud“ valmistumisel ja mille raames kaasati kohalikud jäätmeeksperdid näituse sisu loomisesse. Sellised ekspertide kogukonnad aitasid näitusele kaasa, rääkides lugusid ja laenates eksponeerimiseks asju (näiteks nagu see siin). Zero Waste Belgium oli üks kaasatud partneritest ning ta viis Euroopa Ajaloo Maja kokku Marci ja teiste inimestega.

Marc vältis purgiväljakutse ajal võimalikult palju prügi tekitamist, muu hulgas valmistas ta selleks kodus ise hambapastat, kasutas valmistoidu ostmisel korduskasutatavaid pakendeid ja ei ostnud mitte ühtegi pakki kartulikrõpse. Seejärel pani ta kogu vältimatu prügi purki. „Jäätmed on meie elu jäänuk,“ ütleb Marc, kelle meelest on tema purk korraga nii „jälg ühest aastast, asjadest, mida ta ei saanud vältida, aga ka sündmustest, mida ta koges“. Nüüd lubab ta endale mõnda asja, mida ta 2016. aastal endale ei lubanud – mõnikord ostab ta isegi süümepiinasid tundmata kartulikrõpse –, kuid mõnda head harjumust ei viska ta kunagi minema, näiteks kompostimist!

Materjal/tehnika

Container: Glass and metal. Contents: Different types of non-recyclable materials (mainly small pieces of plastics)

Mõõtmed

Kõrgus × diameeter 22,5 × 10 cm; maht: 1,5 Liiter

Tulmekood

2021.0050.154

Autoriõigus

Euroopa Ajaloo Maja, Brüssel, Belgia

Staatus

Eksponeeritud ajutisel näitusel „Minema visatud – ühe tänapäevase kriisi ajalugu“

Pildi autor

Foto: 2022, Regular Studio, © EL, Euroopa Parlament

Üha enam inimesi valib oma viimaseks puhkekohaks keskkonnasõbralikuma võimaluse. Matusebürood pakuvad nüüd kirste ja urne, mis on valmistatud ringlussevõetud ja biolagunevatest materjalidest. Saasteainevabast looduslikust puidust, pajust või isegi papist toodetud kirstude eeliseks on nende madalam hind ja see, et need on keskkonnahoidlikumad.

Valloonias on hetkel lubatud ainult matmine, mis võib põhjustada pinnasereostust, ja kremeerimine, milleks kulub palju fossiilkütust. Maailmas töötatakse aga parasjagu välja muid võimalusi. Need hõlmavad inimeste kompostimist, mille puhul kehast saab huumus, mis laguneb looduslikes oludes, või vesibaasil kremeerimist, mille tööpõhimõte on sama, kuid milles kasutatakse aluselist vett. Sellised futuristlikud ja keskkonnasõbralikumad meetodid on juba mõnes riigis lubatud ning kunagi võivad need ka Euroopa matusekommete hulka kuuluda.

Valloonia Koduloomuuseum korraldab 2022–2023 näituse „Ordures – L'expo qui fait le tri“ (Prügi – näitus sorteerimise kohta). Nulljäätmete mõiste on selles näituses olulisel kohal. Alates 2021. aastast on muuseumi kollektsioonide täiendamiseks kogutud kokku palju nulljäätmetega seotud esemeid.

Jäätmete vähendamine on oluline kõigis eluetappides kuni surmani välja. Sellised valikuvariandid, nagu see biolagunev kirst, on osa nulljäätmete liikumisest.

Materjal/tehnika

Papp, džuut ja puuvill

Mõõtmed

52 x 50.3 x 191.5 cm

Tulmekood

5060937

Autoriõigus

Liège’i provints – Valloonia Koduloomuuseum

Staatus

In storage

Pildi autor

Liège’i provints – Valloonia Koduloomuuseum

Selles hügieenisidemete pakis, mille on Alwaysi kaubamärgi all tootnud Procter & Gamble, on 24 üksikpakendis Ultra-tüüpi tiibadega sidet. Nii välispakend kui ka üksikpakendid on valmistatud türkiissinisest õhukesest kilest. Hügieenisidemetes on mitu kihti sünteetilist materjali ning neile on trükitud lilla ja kahvatusinine muster. Alwaysi kaubamärk tõi klassikalised ühekordsed hügieenisidemed esimest korda turule 1980ndate alguses. Varsti pärast seda esitleti tiivakestega sidemeid, mille eesmärk on hoida sidet kindlalt paigal ja tagada aluspesu parem kaitse. 1991. aastal tõi Procter & Gamble turule Ultra-tüüpi sidemed, mille puhul asendati mitme sentimeetri paksune vati- või fliisikiht imava sisuga, mis muutis hügieenisidemed väga õhukeseks.

Ettevõtte Procter & Gamble asutasid Ameerika Ühendriikides üks inglise ja üks iiri immigrant. Tänapäeval on tegemist hargmaise ettevõttega, mis müüb oma tooteid kogu maailmas. Ettevõtte hügieenisidemed Always on saadaval paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Saksamaal, Hispaanias ja Türgis.

Menstruatsiooniteemaliseks näituseks valmistumisel lisati kollektsiooni 2020 tänapäevast hügieenitoodet.

2017. aastal kasutati ELi 28 liikmesriigis kokku enam kui 49 miljardit ühekordset hügieenitoodet. Neid toodetakse sellistest materjalidest nagu tselluloos, puuvill, viskooskiud ja plastik. Sellised esemed, mis kaalusid kokku 590 000 tonni, jõudsid pärast kasutamist prügimäele või põletati.

Materjal/tehnika

Tselluloos, sünteetiline materjal; mustriline, kahekihiline

Mõõtmed

Kõrgus × laius × sügavus: 18 × 8,5 × 8,5 cm (välispakend); Kõrgus × laius × sügavus: 8,5 × 12 × 0,5 cm (üksikpakendid); Kõrgus × laius × sügavus: 23 × 15 × 0,2 cm (side)

Tulmekood

N (9 D) 85/2020

Staatus

Hoidlas

Pildi autor

Staatliche Museen zu Berlin, Euroopa kultuurimuuseum/Kristlik Krugi avalik domüür 1.0

Washable taolised riidepadjad muutusid Saksamaal populaarseks 20. sajandi alguses. Neid kandsid sanitaarvöö külge. 1930. aastatel soovitasid Saksamaa kataloogid kõigile naistele tervislikel põhjustel ja kvoote masintäidetud padsid ja kvoote. Isegi 1950. aastatel pakkusid nad veel 60 pfennigile tükki.

On kasutatud silmkoelisi plaate teistes Euroopa riikides.

Padsid omandati 1991. aastal Leipzigi naiselt.

Padsid müüdi Saksamaal alates 19. sajandi lõpust. Kuna neid oli võimalik pesta ja keededa, võis neid uuesti ja jälle kasutada, mis tähendab, et jäätmeid ei ole, sest 1920ndatel aastatel said maa peal ühekordselt kasutatavad padjad.

Materjal/tehnika

Puuvill, linane, masinkangatud

Mõõtmed

34 cm x 10 cm x 0.5 cm

Tulmekood

I (23 G) 542/1991

Staatus

Ladustatud

Pildi autor

Staatliche Museen zu Berlin, Euroopa kultuurimuuseum/Kristlik Krugi avalik domüür 1.0

The ühekordsete menstruatsioonitoodete arvu suurenemine 1950. aastatest ei tekitanud mitte ainult uut liiki jäätmeid, vaid ka uut saasteprobleemi. Padjakesed või tampoonid visati tualettruumidesse liiga sageli ära ja põhjustasid seni peaaegu tundmatu veereostuse probleemi. See tõi kaasa prügipurkide kasutuselevõtu &ladies ja#39; tualettruumid ja -kvoodid; Sellised ettevõtted nagu Canon Hygiene (nüüd Citronhygiene), PHS või Rentokil Initial on turule lasknud prügipurke, mille konstruktsioon oli spetsiaalselt välja töötatud avalike ja Quot;ladies’e ja#39 jaoks; tualettruumid ja -kvoodid; Ühelt poolt pidid nad mahtuma tualeti kõrval asuvatesse kitsatesse kuubikutesse. Teisest küljest peidab kaanes olev põll peida pakendi sisu vaate eest ja puudutada. Mudeli, mille MEK on lisanud oma kogule, on alates 1995. aastast tootnud Saksamaal asutatud äriühing CWS. Praegu on see väga levinud Saksamaa avalikes kohtades, koolides, ülikoolides või lennujaamades.

CWS pakub hügieenijäätmete purgi kogu Euroopas. Prügipurke rendivad kliendid. CWS-teenus hõlmab prügikastide korrapärast puhastamist ja desinfitseerimist. Kogu Euroopas on olemas ka prügikastide pesemise seadmed.

In valmistasid ette menstruatsiooninäitust. Euroopa Kultuurimuuseumi kuraatorid tutvusid Camilla R & oslashi uuringuga. Ta uurib sanitaarjäätmete prügipurkide ajalugu – igapäevaseid esemeid, mida kasutatakse laialdaselt ja mis on menstruaatorite igapäevaelus väga tuttavad. MEK kui igapäevase kultuuri muuseum on eriti huvitatud sellistest väidetavalt pahatahtlikest objektidest, mille ajalugu on vähe tuntud või mille kasutust on harva kahtluse alla seatud. Näituse jaoks palusid kuraatorid eri sanitaarjäätmete konservipurkide tootjatelt väljapanekut ja võtsid muu hulgas vastu uue toote.

Hygiene privaatsuskaanega prügipurke on seni leitud peaaegu eranditult &ladies ja#39; tualettruumid ja -kvoodid; Need on spetsiaalselt kavandatud menstruaaljäätmete kõrvaldamiseks. See näitab, et jäätmed on erilised – need on & naiste jäätmed ja kvoodid. Seda peetakse ka potentsiaalselt mürgiseks. &menotoksiin ja quot; või toksiline menstruaalne veri on pikka aega demonstreerinud. HIVi ilmnemisega taastus aga hirm verega nakatumise ees. Uuringud selle kohta, kas kasutatud menstruaaltooted kujutavad endast mis tahes nakkusohtu, on suures osas puudulikud. Menstruaalprügipurkide kujundus on mõeldud &feminine’i jäätmete ja kvoodi valmistamiseks; kahjutu: Paljusid mudeleid saab avada ilma neid kätega puudutamata. Kaanes olev klapp takistab juba sisalduva püünise nähtavat või puudutamist.

Materjal/tehnika

Plast

Mõõtmed

52,5 × 34,5 × 20,0 cm

Tulmekood

N (9 D) 63/2022

Staatus

Ladustatud

Pildi autor

Staatliche Museen zu Berlin, Euroopa kultuurimuuseum/Kristlik Krugi avalik domüür 1.0

Fleurcup on pestav ja korduskasutatav menstruaalanum, mis pakub naistele oma hügieenivajaduste täitmiseks keskkonnasõbralikumat alternatiivi.

Euroopas liitub nulljäätmete liikumisega üha enam poode, kes pakuvad selleks pestavaid ja korduskasutatavaid tooteid, eelkõige naiste hügieenitarbeid. See on reaktsioon Euroopa elanikkonna järjest tugevamale nõudlusele viiside järgi, kuidas elanikud saaksid ise keskkonnaküsimustega tegelemises osaleda.

Valloonia Koduloomuuseum korraldab 2022–2023 näituse „Ordures – L'expo qui fait le tri“ (Prügi – näitus sorteerimise kohta). Nulljäätmete mõiste on selles näituses olulisel kohal. Alates 2021. aastast on muuseumi kollektsioonide täiendamiseks kogutud kokku palju nulljäätmetega seotud esemeid.

Ühekordsed tampoonid ja hügieenisidemed põhjustavad keskkonna- ja terviseprobleeme. Pestav menstruaalanum on alternatiiv, mis vähendab kodumajapidamisjäätmeid.

Materjal/tehnika

Silikoonid

Mõõtmed

7 x 4.5 cm

Tulmekood

5061345

Autoriõigus

Liège’i provints – Valloonia Koduloomuuseum

Staatus

Hoidlas

Pildi autor

Liège’i provints – Valloonia Koduloomuuseum

Suur õlakott, mis on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ja ostudeks. See on valmistatud muuseumi vanadest näituseplakatitest. Celje Lähiajaloo Muuseum on aastaid reklaaminud oma näitusi hoone esiküljel rippuvatel suurtel presentplakatitel. Ajutisi näitusi reklaamivad plakatid on mõne kuu pärast oma eesmärgi täitnud, kuid nende valmistamiseks kasutatud present on endiselt heas seisukorras. Iga kott on lõigatud trükitud presendist ja käsitsi õmmeldud ning on seega ainulaadne. Plakatitest õmmeldud kottide kollektsioon on müügil muuseumipoes.

Materjal, millest kotid on valmistatud, on toodetud välismaal ja trükitud Sloveenias. Kotid on disainitud ja õmmeldud Sloveenias. Neid müüakse Celje Lähiajaloo Muuseumi poes. Nii viivad külastajad, kes neid kotte ostavad, muuseumi endiste näituste plakateid kõigisse Sloveenia, Euroopa ja maailma linnadesse.

Kotid valmivad eritellimusel muuseumi vanadest presentplakatitest. Üks kott kuulub muuseumi Urbano kollektsiooni, mis koondab linnaelu ja popkultuuriga seotud esemeid. Kott võeti muuseumikogusse, sest see kajastab ringlussevõtu, korduvkasutuse ja kohaliku tootmise suundumust.

Kotid on valmistatud muuseumi vanadest näituseplakatitest. Ajutiste näituste reklaamimiseks kasutatud present on mõne kuu pärast oma eesmärgi täitnud. Plakatid on suured, nii et nad võtavad ladustamisel palju ruumi, kuid oleks kahju neid ära visata, sest need on valmistatud kvaliteetsest, mitmeotstarbelisest materjalist. Seda on väga lihtne lõigata ja õmmelda ning seda saab igapäevaelus suurepäraselt kasutada. Nii valmistataksegi sellest presendist õlakotte, mida müüakse Celje Lähiajaloo Muuseumi poes.

Materjal/tehnika

Present, teip/trükk, lõikamine, õmblemine

Mõõtmed

740x380x60 mm

Tulmekood

745:CEL;U-683

Autoriõigus

Celje Lähiajaloo Muuseum

Staatus

Ladustatud

Pildi autor

Matic Javornik

T-särk. Lugu sellest, kuidas vältida prügi, säästa puhast vett teistmoodi tootmisprotsessi juures ning “trowaway” asemel “keep-it&use-it” massivsete tehase tekstiilijäätmete näitel.

„Kas me teame, et ühe rõivaeseme valmistamiseks kulub keskmiselt umbes 310 grammi kangast. Kuna kõik Eesti 2009. aasta 23 000 laulu- ja tantsupeo särgid olid valmistatud masstootmise käigus tekkinud ületootmisjäätmetest, hoidsime ära vajaduse toota umbes 7130 kg kangast. Selle tulemusel säästeti kokku 82 570 liitrit 82 570 m3) vett ja 80 040 kVh energiat, vältides 41 989 kg CO e heitkoguseid. Eestlane võib uhkusega öelda tänu kõigile festivalil osalejatele, kes aitasid tõeliselt kaasa globaalse tööstuse muutmisele ja kasulk baasteadmine Euroopa Komisjoni uue testkiili strateegia väljatöötamisel.

Kohad: laulu-tantsupeo festivalid, suveüritused. rahvusvahelist tuntust saavutanud TÜ vabade kunstide professor PhD Reet Aus (2022), on Eesti Kunstiakadeemi vanemteadur, kes osaleb rahvusvahelistes uuringuprojektides, aitas välja töötada Euroopa Komisjoni uut  tekstiilistrateegiat 2035 ja  ta tegutseb  EKA innovatsiooni-õppebaas-laboris DiMa. 

Muuseumi korraldatud õpilasnäitus DIY galeriis viis viis kokku gümnaasiumiõpilased ja professionaalid, teadlased, praktiku.  Ajarada juhatab külastaja läbi Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse “Kohtumised”, kus külataja kogeb innovatsiooni, inimene ja keskkond teemasid ning koosöö Eesti Laulu-Tantsupeo sihtasutusega, kaaskasegne muuseum kogub lugusid ja esemeid, mis kätkevad endas lühiskonna globaalseid teemasid – säästik keskkonna tunnetus ja materjalid.  

Õpilastega ühisnäitusel analüüsisime, kuidas puuvill põllul muutub läbi tehasetoodangu-poekettide-koduse tarbimise ja ülejääkidest turul prügimäeks. ning mis võimalused on ringmajandusel. 

Suurtootmiste jäägid annavad põhjust järjest rohekm tegeleda innovatsiooniga ning kalkuleerida, millistes kogustes puuvillakiudu tegelikult jääb üle, mis sellest teha annab enne kui materjal muutub kasutuskõlbmatuks prügiks. Lisaks globaalsed küsimused, kuidas ringmajandu aktiivselt käivitada, kodaniku tasandini viia teadmine soovitavatest tarbimisharjumustest ja igapäevane käitlus (sorteerimine) .

Materjal/tehnika

Õmblusvabrik

Mõõtmed

Jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik disain/tootmine , sustainable

Tulmekood

Loan

Autoriõigus

Eesti Rahvusmuuseum

Staatus

Tekstiililaboris, digiteersimisel

Pildi autor

Eesti Rahvusmuuseum